liising
Liising on pikaajaline rendilepingu vorm, kus liisingfirma ostab kliendi soovitud vara (auto, seadmed, kinnisvara) ja annab selle kliendile kasutada igakuiste maksete eest. Lepingu lõpus võib klient vara endale välja osta.
Liising on rahastamisviis, kus liisingandja (tavaliselt pank või liisingfirma) ostab kliendi soovitud vara ja annab selle kliendile pikemaajaliseks kasutamiseks. Klient maksab vara eest igakuiseid liisingmakseid kokkulepitud perioodil, mis kestab tavaliselt 2-7 aastat. Vara omanikuks jääb liisinglepingu kehtivuse ajal liisingandja. Eestis on liising eriti populaarne autode ja ärivarustuse soetamiseks. Liisingut kasutatakse nii eraisikute kui ka ettevõtete poolt, kuna see võimaldab soetada kalleid asju ilma suurt algset summat maksmata. Liisingul on kaks põhivarianti: finantsliising ja kasutusliising. Finantsliisingul on klient lepingu lõpus kohustatud vara välja ostma või tal on selleks soodne võimalus. Kasutusliisingul tagastab klient vara lepingu lõppedes liisingfirmale või saab selle endale osta jääkväärtuse eest. Ettevõtetele on liising kasulik ka maksukoorma vähendamiseks, sest liisingmakseid saab kuludesse kanda. Liisingut eristavad tavalisest laenust see, et vara omanikuks jääb liisingandja, mitte klient, ning lepingu ennetähtaegne lõpetamine võib olla keerulisem ja kulukam.
Etümoloogia
Inglise keelest leasing (rentimine, üürile andmine), mis tuleneb omakorda tegusõnast lease (rentima, üürile andma).
Kasutusnäited
Ostsin uue auto liisingu peale, sest mul polnud võimalust kogu summat korraga maksta.
Ettevõte soetas oma büroosse kontorivarustuse liisingu abil, et säilitada paremini rahavoogu.
Liisingu lepingu lõppedes otsustasin auto endale välja osta jääkväärtuse eest.