valguma

Valguma on eesti keele tegusõna, mis tähistab valguse kiirgamist, levitamist või säramist. Põhitähenduses kirjeldab see, kuidas miski allikas kiirgab valgust või paistab eredalt, näiteks «Kuu valgub taevas». Sõna kasutus hõlmab nii looduslikke valgusallikaid (päike, kuu, tähed) kui ka kunstlikke (lamp, küünal, tuluke). Sõna on sageli kasutusel kirjanduslikus ja poeetilises keeles, kus see loob elavaid ja meeleolukaid kujundeid valguse ja varju mängust. Ülekantud tähenduses võib valguma väljendada ka sisemist sädet või emotsionaalseid seisundeid, nagu «Silmad valgustavad rõõmust» või «Nägu valgub õnnest». Grammatiliselt on valguma u-tegusõna (valgub, valgusin, valgunud). Sõna esineb eesti keeles ka liitsõnades nagu «valguma hakkama» või «läbi valguma», mis rõhutavad valguse tekkimise või läbitungimise protsessi.