keetmine
Keetmine on toiduvalmistamise viis, kus toitu kuumutatakse keeva vee või muu vedeliku sees, tavaliselt temperatuuril umbes 100 °C.
Keetmine on üks vanimaid ja levinumaid toiduvalmistamise meetodeid, kus toiduaineid küpsetatakse keeva vee, puljongis või muus vedelikus. Vesi hakkab keema temperatuuril 100 °C (merepinnal), kusjuures tekivad vedelikusse iseloomulikud mullid. Keetmist kasutatakse paljude toitude valmistamiseks: kartulid, köögiviljad, pasta, riis, munad, liha ja kala. Keetmine aitab toiduaineid pehmendada, muuta need seeditavamaks ja hävitada kahjulikke baktereid. Keetes säilivad toiduained hästi, kuid mõned vitamiinid (eriti C-vitamiin) võivad osaliselt lahustuda keemisvette või hävida kuumutamisel. Eesti köögis on keetmine traditsiooniline valmistamisviis, eriti talveköögiviljadele ja kartulitele. Toiduvalmistamise kõrval kasutatakse keetmist ka steriliseerimiseks, näiteks purgitatavate toiduainete konserveerimisel. Füüsikalises mõttes tähendab keetmine faasiüleminekut vedelikust aurufaasi, kui vedelik jõuab keemistemperatuurini ja hakkab kiiresti aurustuma.
Etümoloogia
Tuleneb eesti tegusõnast «keema», mis on läänemeresoome algupära sõna (soome keema, keitää). Sõna juur on seotud vee mullidega kuumenemisel.
Kasutusnäited
Pane keetmise ajal katlale kaas peale, et vesi kiiremini keema läheks.
Kartulite keetmine võtab aega umbes 20-25 minutit.
Munakesta pragunemise vältimiseks tuleb alustada keetmist külmas vees.