küberrünnak
Küberrünnak on tahtlik rünnak arvutisüsteemide, võrkude või andmete vastu, mille eesmärk on häirida, kahjustada, varastada informatsiooni või saada loata juurdepääs süsteemidele.
Küberrünnak on tahtlik ja ebaseaduslik tegevus küberruumis, kus ründaja püüab kahjustada, häirida või saada loata juurdepääs arvutisüsteemidele, võrkudele, andmetele või seadmetele. Küberrünnakud võivad olla suunatud nii üksikisikute, ettevõtete, valitsusasutuste kui ka kriitilise taristu vastu. Rünnaku eesmärgid võivad olla mitmesugused: andmete vargus, lunaraha nõudmine, süsteemide töö häirimine, luuretegevus või poliitilise mõjutamise püüd. Levinud küberrünnakute liigid hõlmavad lunavararünnakuid, andmepüügikatseid, teenuse kättesaadavuse rünnakuid (DDoS), pahavara levitamist ja küberluureoperatsioone. Küberrünnakud on muutunud üha keerukamaks ja professionaalsemaks, sageli seisavad nende taga organiseeritud kuritegelikud rühmitused või isegi riiklikud struktuurid. Eestis on küberturvalisus olulisel kohal, kuna riik on tugevalt digitaliseeritud ja e-riigi teenused moodustavad olulise osa avalikust haldusest. Küberrünnakute ennetamiseks ja tõrjumiseks tegeleb Eestis RIA (Riigi Infosüsteemi Amet) ja CERT-EE (küberturbe intsidentidele reageerimise meeskond).
Etümoloogia
Liitsõna: küber (inglise cyber, küberruumi tähistav eesliide) + rünnak
Kasutusnäited
2007. aastal tabas Eestit ulatuslik küberrünnak, mis halvatas paljud riigiasutuste ja pankade veebilehed.
Ettevõte pidi tootmise peatama, kuna küberrünnak lukustas kõik nende andmebaasid lunavara abil.
Valitsus investeerib küberkaitsesse, et kaitsta kriitilise taristu süsteeme küberrünnakute eest.