gravitatsioon
Gravitatsioon on füüsikaline jõud, mis tõmbab kehi teineteise poole. Selle tõttu langevad esemed maapinnale ja planeedid liiguvad orbiitidel tähtede ümber.
Gravitatsioon ehk raskusjõud on üks neljast looduse põhijõust, mis avaldub vastastikuse tõmbejõuna kahe massi vahel. Mida suurem on kehade mass ja mida lähemal nad üksteisele asuvad, seda tugevam on nende vaheline gravitatsioonijõud. Maa gravitatsioon hoiab meid planeedi pinnal ja põhjustab esemete allalangemise, Kuu gravitatsioon tekitab tõuse ja mõõnu ning Päikese gravitatsioon hoiab planeete orbiitidel. Isaac Newton kirjeldas gravitatsiooni 17. sajandil universaalse gravitatsiooniseadusega, mille järgi kaks keha tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline kauguse ruuduga. Albert Einstein tõlgendas 20. sajandil üldrelatiivsusteoorias gravitatsiooni teisiti – mitte jõuna, vaid ruumiaja kõveruse tagajärjena, mille tekitavad massiga kehad. Gravitatsioon on universumis kõige nõrgem põhijõud, kuid samas kõige kaugemale ulatuv ja seetõttu määrab see galaktikate, tähtede ja planeetide liikumise ning kogu universumi struktuuri.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast gravitas 'raskus, kaal', mis tuleneb omadussõnast gravis 'raske'
Kasutusnäited
Maa gravitatsioon kiirendab vabalt langevat keha ligikaudu 9,8 meetrit sekundis sekundis.
Astronaudid tunnevad rahvusvahelises kosmosejaamas kaalutusolekut, sest nad langevad pidevalt gravitatsiooni mõjul ümber Maa.
Newton avastas gravitatsiooni seadused, kui vaatles õuna puult langemist.