omamine
Omamine on millegi omanikuna valdamine, omandamine või omamisõiguse teostamine. Õiguslikult tähendab omamine vara või eseme kuulumist kellelegi.
Omamine on olukord, kus isik on millegi omanik ja tal on õigus seda valdada, kasutada ja käsutada. Omamine hõlmab nii füüsiliste esemete (nt auto, korter, raamat) kui ka immateriaalsete varade (nt intellektuaalomand, aktsiad) kuulumist kellelegi. Õiguslikult annab omamine omanikule kõige laiema võimu asja suhtes, mida piiravad ainult seadus ja teiste isikute õigused. Omamisõigus on üks põhilisi tsiviilõiguse institutsioone, mis on kaitstud ka põhiseadusega. Eesti õiguses reguleerib omamist peamiselt asjaõigusseadus, mis määratleb omandi sisu, omandamise viisid ja omaniku õigused ning kohustused. Omamine erineb valdamisest – valdaja hoiab asja oma käes ja kontrollib seda füüsiliselt, kuid ei pruugi olla omanik. Näiteks üürnik valdab korterit, kuid ei oma seda. Igapäevakeeles kasutatakse omamist sageli laias tähenduses, viidates lihtsalt sellele, et kellelgi midagi on või kuulub.
Etümoloogia
Tuleneb tegusõnast «omama», mis pärineb soome-ugri sõnatüvest, millega väljendatakse kuulumist või valdamist.
Kasutusnäited
Kinnisvara omamine toob kaasa kohustuse maksta kinnisvaramaksu.
Auto omamine linnas võib olla kulukas, arvestades parkimistasusid ja hoolduskulusid.
Omamine ei tähenda veel valdamist – omanik võib olla üks isik, aga ese teise isiku käes.