apellatsioon
Apellatsioon on õigustermin, mis tähistab kohtulahendi vaidlustamist kõrgemas kohtus, et saavutada selle muutmist või tühistamist. Apellatsioonimenetluses kontrollib kõrgem kohus madalama astme kohtu otsust.
Apellatsioon on õiguslik menetlus, mille käigus vaidlustatakse esimese astme kohtu otsus kõrgemas ehk apellatsioonikohtus. Apellatsiooni eesmärk on kontrollida, kas esimese astme kohus kohaldas õigesti seadust ja hindas tõendeid õigesti ning vajaduse korral muuta või tühistada kohtuotsus. Eesti kohtusüsteemis toimub apellatsioon ringkonnakohtus, kuhu saab edasi kaevata maakohtu otsuseid. Apellatsioonimenetluses vaadatakse kohtuasi uuesti läbi nii õiguse kui ka faktiliste asjaolude osas, võib ära kuulata tunnistajaid ja uurida tõendeid. Apellatsioonkaebuse võib esitada nii süü- kui ka tsiviilasjas ning selleks on seadusega kehtestatud tähtaeg, tavaliselt 30 päeva kohtuotsuse kättesaamisest. Apellatsioon erineb kassatsioonist, kus kõrgeim kohus kontrollib vaid õiguse õiget kohaldamist, mitte faktilisi asjaolusid.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast appellatio 'pöördumine, edasikaebus', mis tuleneb tegusõnast appellare 'pöörduda, kutsuda'.
Kasutusnäited
Advokaat soovitas esitada apellatsiooni ringkonnakohtule, kuna esimese astme kohus oli jätnud olulised tõendid hindamata.
Prokurör esitas süüdistatava õigeksmõistmise peale apellatsiooni, nõudes karistuse määramist.
Apellatsiooni tähtaeg möödus ja kohtuotsus jõustus, kuna kaitsja ei esitanud õigeaegselt edasikaebust.