kassatsioon
Kassatsioon on õigustermin, mis tähistab kõrgeima astme kohtumenetlust, kus Riigikohus kontrollib madalama kohtu otsuse seaduslikkust ja õigsust.
Kassatsioon on kohtumenetluse viimane etapp Eesti kohtusüsteemis, kus Riigikohus vaatab läbi ringkonnakohtu või maakohtus tehtud otsuse. Kassatsioonimenetluses ei vaielda enam faktide üle ega esitata uusi tõendeid, vaid kontrollitakse, kas kohus on õigesti kohaldanud seadust ja järginud õigeid kohtumenetluse reegleid. Kassatsiooni eesmärk on tagada õiguse ühetaoline kohaldamine ja parandada olulisi õiguslikke vigu. Kassatsioonikaebuse võib esitada pool, kes ei ole rahul ringkonnakohtu otsusega, kuid Riigikohus ei võta kõiki kaebusi menetlusse – ta peab leidma, et juhtumil on põhimõtteline tähtsus või on vaja tagada õiguse ühetaoline kohaldamine. Sõna «kassatsioon» tuleneb ladina keelest ja tähendab sõna-sõnalt «tühistamist» või «kehtetuks tunnistamist». Riigikohus võib kassatsioonimenetluses vaidlustatud otsuse jätta muutmata, muuta seda või saata asja uueks arutamiseks tagasi madalama astme kohtusse.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast cassatio (tühistamine, kehtetuks tunnistamine), mis tuleneb verbist cassare (tühistama).
Kasutusnäited
Advokaat soovitas kliendile esitada ringkonnakohtu otsuse peale kassatsiooni Riigikohtule.
Riigikohus jättis kassatsiooni menetlusse võtmata, kuna asi ei omanud põhimõttelist tähtsust.
Kassatsiooni menetluses saab vaidlustada ainult õiguslikke küsimusi, mitte faktilisi asjaolusid.