ülitundlikkus
Ülitundlikkus on seisund, kus organism reageerib tavalisest tugevamalt või vääral viisil teatud ainetele, ärritajatele või keskkonnategoritele. Kõige tuntum vorm on allergia, kus immuunsüsteem reageerib üle tavaliselt ohutuile ainetele.
Ülitundlikkus on organismi ebanormaalselt tugev või sobimatu vastus välistele ainetele või ärritajatele, mida tavaliselt peetakse ohutuiks. See on immuunsüsteemi või närvisüsteemi ülepakutud reaktsioon, mis võib põhjustada erinevaid sümptomeid alates kergest ebamugavustundest kuni ohtlike seisunditeni. Meditsiinis jagatakse ülitundlikkus nelja põhitüüpi. I tüübi ülitundlikkus ehk allergia on kõige levinum vorm, kus immuunsüsteem toodab IgE antikehi näiteks õietolmu, lemmiklooma karvade, teatud toitude või putukamürkide vastu. See võib avalduda nohu, aevastamise, nahalööbe, hingamisraskuste või äärmuslikel juhtudel anafülaktilise šokina. II-IV tüüpi ülitundlikkused hõlmavad teisi immuunmehhanisme ja võivad põhjustada näiteks autoimmuunseid reaktsioone või kontaktdermatiiti. Ülitundlikkus võib areneda järk-järgult või ilmneda äkki pärast kokkupuudet allergeeniga. Ravi hõlmab allergeenide vältimist, antihistamiinikume, kortikosteroide ning rasketel juhtudel immunoteraapiat. Ülitundlikkuse levimus on viimastel aastakümnetel kasvanud, eriti arenenud riikides, mis seostatakse hügieenihüpoteesiga ja elukeskkonna muutustega.
Kasutusnäited
Tal on ülitundlikkus pähklite suhtes, mistõttu peab ta alati kontrollima toidu koostist.
Kevadine ülitundlikkus õietolmu vastu põhjustab tal tugevat nohu ja silmade sügelemist.
Arst diagnoosis tal nahakatse abil ülitundlikkuse mitme erineva allergeeni suhtes.