marksism
Marksism on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi loodud ühiskonna-, majandus- ja poliitiline õpetus, mis näeb ajaloo liikumapanevana jõuna klassivõitlust ning toetab kapitalismi asendamist sotsialismiga. See on olnud 19. sajandi keskpaigast alates üks mõjukamaid poliitilist mõtet kujundanud ideoloogiaid.
Marksism on 19. sajandi keskel Saksa filosoofide Karl Marxi (1818-1883) ja Friedrich Engelsi (1820-1895) poolt välja töötatud filosoofiline, majanduslik ja poliitiline õpetussüsteem. Selle keskmes on dialektilise materialismi filosoofia, ajaloolise materialismi ühiskonnateooria ning kapitalismi kriitika, mida Marx põhjalikult käsitles oma peateoses "Kapitali". Marksismi kohaselt on ajaloo liikumapanev jõud klassivõitlus ning kapitalistlik tootmisviis sisaldab endas vastuolusid, mis viivad paratamatult sotsialismile ja kommunismile. Marksistlik majandusteooria keskendub tööväärtuse teooriale, mille järgi töölised toodavad rohkem väärtust kui nad saavad palka, ning see ülejääk (lisandväärtus) jääb kapitalistide kätte, põhjustades ekspluatatsiooni. 20. sajandil sai marksism paljude kommunistlike liikumiste ja parteide ideoloogiliseks aluseks, sh Nõukogude Liidus ja teistes sotsialistlikes riikides, kuigi need tegelikud süsteemid erinesid sageli Marxi algsetest ideedest. Tänapäeval on marksism jätkuvalt mõjukas teoreetiline raamistik sotsioloogias, majandusteaduses ja kultuuriuuringutes, ehkki selle poliitiline mõju on pärast Nõukogude Liidu lagunemist vähenenud.
Etümoloogia
Tuletis saksa filosoofi Karl Marxi (1818-1883) nimest koos liitega -ism, mis tähistab õpetust või suunda.
Kasutusnäited
20. sajandi Euroopa poliitilist ajalugu mõjutas suuresti marksism ja sellest lähtuv kommunistlik liikumine.
Ülikoolis õppisime marksismi põhiprintsiipe ja selle mõju sotsiaalteadustele.
Paljud intellektuaalid on kriitiliselt lähtunud marksismist, analüüsides kapitalismi ebavõrdsust tootvat olemust.