lapseiga
Lapseiga on inimese eluperiood sünnist kuni täiskasvanuks saamiseni, mil toimub intensiivne füüsiline, vaimne ja emotsionaalne areng.
Lapseiga on inimese eluetapp, mis algab sünnist ja kestab kuni täiskasvanuks saamiseni, hõlmates tavaliselt ajavahemikku sünnist umbes 18. eluaastani. Seda iseloomustab kiire füüsiline kasv, kognitiivne areng, emotsionaalne küpsemine ning sotsiaalsete oskuste omandamine. Lapseiga jaotatakse tavaliselt mitmeks alamperioodiks: imikuiga (0-1 aastat), varajane lapsepõlv ehk mudilasiga (1-3 aastat), koolieelne iga (3-7 aastat), kooliiga (7-12 aastat) ja noorukiiga ehk puberteediaeg (12-18 aastat). Iga faas toob kaasa spetsiifilised arenguülesanded ja väljakutsed. Lapseea areng sõltub nii bioloogilistest kui ka keskkonnateguretest, sealhulgas perekonnast, haridusest, kultuurilisest ja sotsiaalsest taustast. Psühholoogias ja pedagoogikas peetakse lapseiga kriitiliseks perioodiks, mil kujunevad põhilised isiksuseomadused, väärtushinnangud ja käitumismustrid. Eesti õiguses määratleb lapse staatust ja õigusi lapsõiguste kaitse seadus, mis lähtub ÜRO lapse õiguste konventsioonist.
Etümoloogia
Liitsõna eesti keeles: laps + iga (eluperiood, ajastu). Sõna «laps» on soome-ugri päritoluga, sõna «iga» on samuti soome-ugri algupära.
Kasutusnäited
Laste areng lapseeas kulgeb igal lapsel erineva kiirusega.
Lapseeas omandatud kogemused mõjutavad inimest kogu eluks.
Psühholoog uurib lapseea kriisiolukordade mõju hilisemale arengule.