lähiminevik
Lähiminevik on eesti keele grammatikas mineviku ajavorm, mis väljendab hiljuti või äsja lõppenud tegevust ning moodustatakse abiverbi 'olema' oleviku ja põhiverbi nud-kesksõna abil (nt olen teinud, on läinud).
Lähiminevik ehk perfekt on eesti keele üks kolmest minevikuvormist, mis väljendab tegevust, mis on toimunud minevikus, kuid millel on seos olevikuga või mille tagajärjed on veel tunda. Lähiminevik moodustatakse abiverbi 'olema' olevikuvormide (olen, oled, on, oleme, olete, on) ja põhiverbi nud-kesksõna (teinud, läinud, öelnud) abil. Näiteks: «Ma olen juba süüa teinud», «Ta on äsja koju läinud», «Me oleme seda filmi varem näinud». Lähiminevik eristub lihtminevikust (nt tegin, läksin) selle poolest, et rõhutab tegevuse seost olevikuga või selle tulemust praeguses hetkes. Seda kasutatakse eriti sageli kõnekeeles ja narratiivides, kus räägitakse hiljutistest sündmustest. Eesti keele teised minevikuvormid on lihtminevik (imperfekt) ja enneminevik (pluskvamperfekt). Kooligrammatikast on lähiminevik tuttav kui üks esimesi keerukamatest aegadest, mida õpilased peavad omandama, sest selle moodustamine nõuab nii abiverbi pööramist kui ka nud-kesksõna õiget vormi.
Etümoloogia
Eesti grammatikatermin, mis koosneb sõnadest 'lähi-' (lähedal, hiljutine) ja 'minevik' (möödunud aeg). Ladina keeles perfektum (täidetud, lõpetatud).
Kasutusnäited
Õpetaja selgitas, kuidas lähiminevikku moodustatakse abiverbi ja nud-kesksõna abil.
Lause «Ma olen seda raamatut juba lugenud» on lähiminevikus.
Lähiminevik väljendab tegevust, mis on just lõppenud või millel on seos olevikuga.