keldrikorrus
Keldrikorrus on hoone korrus, mis asub osaliselt või täielikult maa-aluse tasapinna all, tavaliselt kasutatakse ladustamiseks, tehnosüsteemidele või eluruumideks.
Keldrikorrus on hoone madalaim korrus, mis paikneb osaliselt või täielikult maa-aluse tasapinna all. Keldrikorrus erineb tavalisest korrusest selle poolest, et selle põrand asub maapinna tasemel või allpool ning lagi võib jääda maapinnast madalamale. Keldrikorruseid kasutatakse mitmesugustel eesmärkidel. Elamutes paiknevad seal sageli tehnosüsteemid (küttesüsteemid, veevarustus), ladustamisruumid, pesumajad või garaažid. Moodsates korterelamutes võib keldrikorrusel olla ka eluruume, eriti kui korrus on valgusküllane ja hästi ventileeritud. Äri- ja büroohooonetes kasutatakse keldrikorruseid parkimiseks, ladustamiseks või tehnilisteks ruumideks. Ehitusõiguslikult määratakse keldrikorrus selle järgi, kui suur osa lae kõrgusest jääb maapinnast kõrgemale. Kui üle poole korruse kõrgusest on maapinnast üleval, võidakse seda pidada soklikorruseks, mitte keldrikorruseks. Keldrikorrustel on erinevad nõuded niiskuskindlusele, ventillatsioonile ja tulepüsivusele võrreldes maapealsete korrusega.
Etümoloogia
Liitsõna sõnadest «kelder» (saksa keelest Keller) ja «korrus» (hoone vertikaalne jagu).
Kasutusnäited
Meie maja keldrikorrusel asuvad ladustamisruumid ja küttekatel.
Korter on päikesepaisteline, kuigi asub keldrikorrusel.
Parkla paikneb hoone keldrikorrusel ja mahutab 50 autot.