kaine
Kaine tähendab seisundit, kus inimene pole tarbinud alkoholi ega narkootilisi aineid ning on selge mõistuse ja täieliku kontrolliga oma tegude üle.
Kaine on omadussõna, mis kirjeldab inimest, kes pole joobnud ega uimastatud. Kaine inimene on selge mõistusega, suudab kaalutletult mõelda ja tegutseda ning ei ole alkoholi ega narkootikumide mõju all. Liikluses on kohustuslik olla kaine juht, sest joobeseisundis sõidukijuhtimine on seadusega keelatud ja ohtlik. Kaineks nimetatakse ka inimest, kes üldse ei tarbi alkoholi, olles nn karske eluviisiga. Ülekandelises tähenduses võib kaine viidata ka realistlikule, emotsioonidest vabale ja selgele mõtlemisviisile või hinnangule. Näiteks «kaine pilk tegelikkusele» tähendab illusioone mittetoidvat, pragmaatilist suhtumist. Kainet seisundit peetakse vajalikuks olukordades, kus nõutakse tähelepanu, kohalolekut ja vastutustundlikku käitumist, nagu töö ajal, juhtimisel või oluliste otsuste tegemisel.
Etümoloogia
Pärineb soome-ugri algkeelest, sugulusseos soome keele sõnaga «kaino» (arg, häbelik).
Kasutusnäited
Politsei kontrollis, kas juht on kaine või joobeseisundis.
Pärast pidu oli vaja kaine pea ja selget mõistust, et olukorda analüüsida.
Ta on juba kümme aastat kaine elustiili valinud ja alkoholi üldse mitte tarbinud.