armu andmine
Armu andmine on õiguslik akt, millega riigipea vabastab süüdimõistetu osaliselt või täielikult karistuse kandmisest või asendab karistuse leebema karistusega.
Armu andmine on riigipea õigus vabastada süüdimõistetu täielikult või osaliselt karistuse kandmisest, asendada karistus leebemaga või kustutada karistatus. Eestis annab armu president, kes võib armu anda üksikjuhtudel oma äranägemisel. Armu andmine ei tähenda süütuse tuvastamist ega kohtuotsuse tühistamist, vaid on humanitaarne akt, mis võimaldab leevendada karistust erandlikel asjaoludel. Armu andmise õigus on sätestatud Eesti põhiseaduses ning see on üks väheseid presidendi iseseisvaid otsustusõigusi. Armuandmise taotlusi menetleb justiitsministeerium, kes esitab presidendile soovituse. Armu võib anda näiteks terviseseisundi, kõrge ea või muude erakordsete asjaolude tõttu. Armu andmine on tavapäraselt haruldane ning seda kasutatakse üksnes erandlikel juhtudel.
Kasutusnäited
President keeldus armu andmisest ja süüdimõistetu pidi karistuse täies mahus ära kandma.
Kõrge ea tõttu esitati presidendile taotlus armu andmiseks.
Armu andmine ei tähenda, et inimest loetakse süütuks, vaid on humanitaarne akt.