võlakiri
Võlakiri on dokument, millega võlgnik kinnitab kirjalikult oma kohustust tasuda võlausaldajale teatud rahasumma kokkulepitud tähtaja jooksul või nõudmisel.
Võlakiri on kirjalik dokument, mis tõendab võlasuhet kahe poole vahel. Võlakirjas kinnitab võlgnik oma kohustust maksta võlausaldajale kindel rahasumma määratud tingimustel. Dokumendis märgitakse tavaliselt võlasumma suurus, tagasimaksmise tähtaeg, intressimäär (kui see on kokku lepitud) ning poolte andmed. Võlakiri on juriidiliselt siduv dokument ja annab võlausaldajale õiguse nõuda võla tagasimaksmist seaduses sätestatud korras. Kui võlgnik ei täida oma kohustusi, saab võlausaldaja võlakirja alusel pöörduda kohtusse või täitemenetlusse. Võlakirju kasutatakse nii era- kui ka ärisuhetes, kui soovitakse võlasuhet formaalselt dokumenteerida. Võlakiri erineb lihtlaenust selle poolest, et see on täpselt vormistatud kirjalik tõend, millel on tugevam õiguslik tähendus vaidluste korral. Samuti võib võlakirjaga tähistada väärtpaberit, mida emiteerivad riigid või ettevõtted kapitali kaasamiseks – sellisel juhul on tegemist kaubeldava finantsinstrumendiga, mis annab omanikule õiguse saada tagasi nimiväärtus koos intressiga.
Etümoloogia
Liitsõna: võla (laen, kohustus) + kiri (dokument). Eesti keeles kujunenud sõna juriidilise dokumendi tähistamiseks.
Kasutusnäited
Laenu andmisel koostas ta võlakirja, et tagada raha tagasisaamine.
Kohus tunnistas võlakirja kehtivaks ja mõistis võlgnikule välja tasumisele kuuluva summa.
Ettevõte emiteeris võlakirju summas 10 miljonit eurot, et rahastada uue tehase ehitust.