võlainstrument
Võlainstrument on finantsvahend, millega üks pool laenab teisele poolele raha kohustusega see kindlaksmääratud ajaks ja intressiga tagasi maksta. Levinumad võlainstrumendid on võlakirjad, laenud ja deposiidid.
Võlainstrument on finantsvahend või väärtpaber, mis kehastab võlakohustust kahe poole vahel: laenuandja (kreditor) annab laenuvõtjale (debitor) raha või muud vara ning laenuvõtja kohustub selle kokkulepitud tähtaja jooksul koos intressiga tagasi maksma. Võlainstrumendid on üks peamisi kapitali kaasamise viise nii ettevõtete, riikide kui ka eraisikute jaoks. Kõige tavalisemad võlainstrumendid on võlakirjad (riigivõlakirjad, ettevõtete võlakirjad), pangalaenud, deposiidid, võlakirjad (obligatsioonid), kommertsvõlakirjad ja erivormid nagu konverteeritavad võlakirjad. Võlainstrumendi oluline tunnus on see, et erinevalt aktsiatest ei anna see omanikuõigust, vaid õiguse saada fikseeritud või muutuv tootlus (intress) ning laenusumma tagasi. Võlainstrumendid jagunevad lühi- ja pikaajaliste vahel: lühiajalised (kuni 1 aasta) on näiteks kommertsvõlakirjad ja rahaturu vahendid, pikaajalised (üle 1 aasta) on näiteks võlakirjad ja hüpoteeklaenud. Võlainstrumente kaubeldakse nii esmases kui ka teiseses turul, kus nende hinnad sõltuvad intressimääradest, emitendi krediidiriskist ja turu likviidsusest. Investorite jaoks pakuvad võlainstrumendid tavaliselt väiksemat riski kui aktsiad, kuid ka väiksemat potentsiaalset tootlust.
Kasutusnäited
Riik kaasas eelarve rahastamiseks kapitali pikaajaliste võlainstrumentide abil.
Konservatiivne investor eelistab võlainstrumente aktsiatele, sest need pakuvad stabiilsemat tootlust.
Ettevõte laenas raha turult võlainstrumendi emissiooniga, lubades investoritele 5% aastast intressi.