võidujooks
Võidujooks on jooksuala spordiala, kus võistlejad püüavad läbida etteantud distantsi võimalikult kiiresti, eesmärgiga jõuda finišisse esimesena või saavutada parim aeg.
Võidujooks on kergejõustiku põhiline spordiala, kus sportlased jooksevad etteantud distantsi võimalikult kiiresti. Võistluse eesmärk on ületada finišijoon esimesena või saavutada võimalikult hea ajaline tulemus. Võidujooksud jagunevad distantsi järgi sprindiks (lühikesed distantsid nagu 100m, 200m, 400m), keskmaa jooksudeks (800m, 1500m) ja pikamaajooksudeks (5000m, 10000m, maraton). Võidujooks on olnud olümpiamängude programmis alates esimestest mänguadest 1896. aastal ja kuulub kõige populaarsematesse ja jälgitavamatesse spordialadele maailmas. Võidujooksu võib pidada ka n-ö ülekandelises tähenduses, viidates kiirele võistlusele või konkurentsile erinevates eluvaldkondades, näiteks tehnoloogiaarenduses või poliitilises võitluses. Eestis on võidujooks osa kergejõustikutreeningust ja kooli kehalise kasvatuse õppekavast, samuti peetakse regulaarselt võistlusi kõigil tasanditel alates koolinoorte võistlustest kuni rahvusvaheliste tiitlivõistlusteni.
Etümoloogia
Liitsõna: võit + jooks. Otsetõlge keeltest, kus kasutatakse sarnast koostist (nt saksa keeles Wettlauf, rootsi keeles kapplöpning).
Kasutusnäited
100 meetri võidujooks on üks kõige pingelisemaid olümpiaalasid.
Ta valmistub maratoni võidujooksudeks ja treenib iga päev.
Tehnoloogiafirmad on omavahel kiireloomulises võidujooksus, et tuua esimesena turule uus toode.