vist
Vist on määrsõna, mis väljendab ebakindlust, oletust või kahtlust millegi suhtes. Tähendab umbes 'tõenäoliselt', 'arvatavasti' või 'ilmselt'.
Vist on üks eesti keele sagedasemaid ebakindlust väljendavaid määrsõnu. Seda kasutatakse siis, kui kõneleja ei ole milleski täiesti kindel, kuid omab mingit alust oletuseks või arvab midagi tõenäoliseks. Näiteks lauses «Ta on vist juba lahkunud» väljendab vist, et kõneleja ei ole täiesti kindel, kuid peab seda tõenäoliseks. Sõna vist pehmendab väidet ja muudab selle vähem kategooriliseks, andes mõista, et tegemist võib olla oletusega, mitte kindla faktiga. Sõna on kasutusel kõigis keeleregistrites – nii argipäevases vestluses kui ka kirjalikus keeles. Vist võib mõnikord väljendada ka kergelt irooniat või kahtlust, eriti siis, kui kõneleja tegelikult kahtleb kellegi väites. Näiteks lauses «Jah, sul on vist õigus» võib vist anda märku, et kõneleja ei ole teise inimese väitega täielikult nõus. Sõna vist on tihedalt seotud teiste ebakindlust väljendavate sõnadega nagu 'ilmselt', 'tõenäoliselt', 'arvatavasti' ja 'nähtavasti', kuid vist on nendest kõige neutraalsem ja kõnekeelsem.
Etümoloogia
Pärineb muinassoome sõnast, mis on suguluses soome keele sõnaga 'viesti' (kindlasti, kahtlemata). Tähendusnihkes on eesti keeles omandanud vastupidise, ebakindlust väljendava tähenduse.
Kasutusnäited
Ma vist unustasin võtmed koju.
Homme tuleb vist vihma.
Ta on vist juba kohal.
See oli vist vale otsus.
Nad tulevad vist järgmisel nädalal külla.