viskoossus
Viskoossus ehk viskaadsus on vedeliku või gaasi sisemine hõõrdumine, mis väljendub selle aine voolusse takistuses. Mida suurem on viskoossus, seda paksem ja aeglasemalt voolav on aine.
Viskoossus (ka viskaadsus) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vedelike ja gaaside sisemine hõõrdumist ehk nende takistust voolamise suhtes. Viskoossus tuleneb aine molekulide vahelisest tõmbejõust ja molekulide liikumisest. Mida suurem on viskoossus, seda paksem ja aeglasemalt voolav on aine. Näiteks mee viskoossus on palju suurem kui vee oma, mistõttu mesi voolab aeglasemalt. Viskoossust mõõdetakse ühikutes pascal sekund (Pa·s) või puaaz (P). Praktikas kasutatakse sageli kinemaatilist viskoossust, mida mõõdetakse ühikutes ruutmeeter sekundis (m²/s) või stooks (St). Viskoossus sõltub temperatuurist: vedelike puhul väheneb viskoossus temperatuuri tõustes (nt kuum mesi voolab kergemini kui külm), gaaside puhul aga suureneb. Viskoossuse kontseptsioon on oluline paljudes valdkondades: tehnikas (määrdeainete ja hüdraulikaõlide omaduste määramisel), toiduainetetööstuses (paksuse ja konsistentsi kontrollil), meditsiinis (vere viskoossuse mõõtmisel) ning keemiatööstuses. Madalat viskoossust omavaid vedelikke nimetatakse harilikes keeles vedelajateks, kõrget viskoossust omavaid aga pakseks või tahkjateks.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast viscosus, mis tähendab 'kleepuv, paks, vedel', tuleneb omakorda sõnast viscum 'pihlakamarjade mahl, linnuliim'.
Kasutusnäited
Mootoriõli viskoossus väheneb mootoris kuumenedes, mistõttu õli voolab liikuvate osade vahel kergemini.
Vere kõrge viskoossus võib suurendada südame-veresoonkonna haiguste riski.
Toiduainetetööstuses kontrollitakse kastmete ja souste viskoossust, et tagada õige konsistents.