viivisintress
Viivisintress on intress, mida võlgnik peab maksma võlausaldajale tähtaegselt tasumata jäänud rahasumma eest. See on hüvitis võlausaldajale raha hilinenud laekumise eest.
Viivisintress on rahaline sanktsioon, mida kohaldatakse juhul, kui võlgnik ei tassu võlausaldajale raha õigeaegselt. See on sisuliselt tasu raha kasutamise eest pärast maksetähtaja möödumist. Viivisintress hakkab kehtima automaatselt, kui võlgnik jätab arve, laenu või muu rahalise kohustuse tähtajaks tasumata, ja seda arvestatakse iga viivitatud päeva eest. Viivisintressi määr sõltub lepingutingimustest või seadusest. Eestis on seadusest tulenev viivisintress määratud võlaõigusseadusega ja see on seotud Euroopa Keskpanga baasintressimääraga. Eraõiguslike võlasuhete puhul on seaduslik viivisintress 8 protsendipunkti võrra suurem kui Euroopa Keskpanga viimane baasintressimäär. Pooled võivad lepida ka teistsuguse viivisintressi määras, kuid see ei tohi olla ebaõiglaselt kõrge. Viivisintress on oluline finantsinstrument, mis motiveerib võlgnikku täitma oma maksekohustusi õigeaegselt ning kompenseerib võlausaldajale hilinenud makse tõttu tekkinud kahju. Viivisintress ei vabasta võlgnikku põhivõla tasumise kohustusest, vaid lisandub sellele. Ärisuhetes on viivisintress tavaline ja seda rakendatakse sageli tarnijate ja ostjate vahelistes arveldustes.
Etümoloogia
Eesti keeles moodustatud sõna: viivitus + intress
Kasutusnäited
Kuna klient ei tasunud arvet tähtajaks, lisandus võlgnevusele viivisintress 0,06% päevas.
Lepingus oli kokku lepitud, et maksetähtaja ületamisel hakkab kehtima viivisintress 10% aastas.
Pangalaenu tagasimaksega viivitades koguneb kiiresti märkimisväärne viivisintress.