veresoonkond

Veresoonkond on kõigi veresoonte – arterite, veenide ja kapillaaride – kogum inimese või looma kehas, mis moodustab tervikliku süsteemi vere ringluse tagamiseks. See on üks olulisemaid elundkondade süsteeme, mis koos südamega moodustab vereringesüsteemi. Veresoonkond jaguneb kaheks põhiliseks osaks: suur ja väike vereringe. Suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest, viib hapnikurikka vere kogu kehasse ja naaseb südame paremasse õõnde. Väike vereringe suunab vere südamest kopsudesse hapnikustumiseks ja toob selle tagasi südamesse. Arterid viivad verd südamest eemale, veenid toovad selle tagasi ning kapillaarid tagavad ainete vahetuse kudede ja vere vahel. Inimese veresoonkonna kogupikkus ulatub umbes 100 000 kilomeetrini. Veresoonkonna tervise seisund mõjutab otseselt kogu organismi toimimist – veresoonkonna haigused nagu ateroskleroos, hüpertensioon või venoosne puudulikkus võivad põhjustada tõsiseid terviseprobleeme. Terve veresoonkonna säilitamiseks on olulised regulaarne liikumine, tasakaalustatud toitumine ja tervislike eluviiside järgimine.