veekvaliteet
Veekvaliteet on vee seisund ja omadused, mis näitavad selle sobivust kasutamiseks joogiveena, tööstuses, põllumajanduses või elupaikades. Veekvaliteeti hinnatakse füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste näitajate põhjal.
Veekvaliteet on vee füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste omaduste kogum, mis määrab vee sobivuse erinevatel eesmärkidel kasutamiseks. Veekvaliteeti hinnatakse mitmete näitajate järgi, nagu pH, hapnikusisaldus, läbipaistvus, temperatuur, toitainete sisaldus (lämmastik, fosfor), raskmetallide ja saasteainete kontsentratsioon ning vees elavate organismide liigirikkus. Veekvaliteedi hindamine on oluline nii joogivee ohutuse tagamiseks kui ka veekogude ökoloogilise seisundi jälgimiseks. Eestis jälgivad veekvaliteeti Keskkonnaagentuur ja teised asutused, võttes regulaarselt veeproove järvedest, jõgedest, rannikumeredest ja põhjaveest. Halb veekvaliteet võib tuleneda reostusest, eutrofeerumisest (veekogu üleväetumisest), tööstusheidetest või heitvee ebapiisavast puhastamisest. Hea veekvaliteet on eelduseks tervele ökosüsteemile ja inimeste heaolule. Euroopa Liidu veedirektiivid kehtestavad rangeid nõudeid liikmesriikide veekogude kvaliteedile, et kaitsta loodust ja rahvatervist.
Kasutusnäited
Järve veekvaliteet on viimastel aastatel paranenud tänu reoveepuhastuse täiustamisele.
Keskkonnaamet jälgib regulaarselt rannikumere veekvaliteeti, et hoiatada supleja ohtlike bakterite eest.
Halb veekvaliteet põhjustab kalade hukkumist ja vähendab veekogu bioloogilist mitmekesisust.