vask
Vask on punakaspruun, hea elektrijuhtivusega keemiline element (Cu), mis on üks vanematest inimkonna poolt kasutatavatest metallidest.
Vask on keemiline element aatomnumbriga 29 ja sümboliga Cu (ladina keeles cuprum). See on pehme, painduv ja vastupidav punakaspruuni värvusega metall, mis on eriti hinnatud oma suurepärase elektri- ja soojusjuhtivuse poolest. Vask on üks väheseid metalle, mis esineb looduses puhtalt, mis võimaldas seda inimkonnal kasutada juba muinasajast saadik. Vask oli esimesi metalle, mida inimesed sulandasid ja töötlesid. Vasest ja tinast sulatati pronksi, mis andis nimegi pronksiajastule (umbes 3300–1200 eKr). Tänapäeval kasutatakse vaske laialdaselt elektritööstuses juhtmete ja kaablite valmistamiseks tänu tema suurepärasele elektrijuhtivusele. Samuti kasutatakse seda ehituses (katusekatteks, torustikuks), elektroonikaseadmetes, müntide vermimiseks ning sulamite (pronks, messing) valmistamiseks. Vask on inimorganismile vajalik mikroelement, kuid suurtes kogustes võib olla mürgine. Õhus oksüdeerudes kaetakse vasepind rohelise patinaga (vasekarbonaat), mis kaitseb metalli edasiseks korrosiooni eest.
Etümoloogia
Soome-ugri päritolu sõna, suguluses soome keele «vaski» ja ungari keele «vas» sõnaga.
Kasutusnäited
Elektrijuhtmed on tavaliselt valmistatud vasest, sest see juhib elektrit väga hästi.
Vana kiriku katus on kaetud vasega, mis on aastate jooksul roheliseks oksüdeerunud.
Vask on inimorganismile vajalik mikroelement, mida leidub pähklites, teraviljades ja mereandides.