värv
Värv on valguse omadus, mille silm tajub erinevate lainepikkuste kaudu ja mida näeme objektide pinnal (nt punane, sinine, kollane). Värv võib olla ka värvaine ehk pigment, millega midagi värviliseks tehakse.
Värv on valguse omadus, mille inimsilm tajub erinevate lainepikkuste kaudu. Nähtav valgus jaguneb erinevate lainepikkuste järgi värvideks: punane, oranž, kollane, roheline, sinine, violetne. Objektid neelavad osa valgusest ja peegelda teist osa, mistõttu me näeme neid erinevate värvidena. Näiteks punane õun peegeldab punast valgust ja neelab teisi värve. Värv on ka füüsiline aine ehit värvaine (pigment), mida kasutatakse pindade värvimiseks. Värvid võivad olla looduslikud (näiteks mineraalpigmendid) või sünteetilised. Maalid, värvid ja tindid sisaldavad värvainet, sideainet ja lahustit. Kunstis ja disainis on värv üks olulisemaid väljendusvahendit. Värvidel on psühholoogiline mõju ja kultuuriline tähendus – näiteks on valge Euroopas pulmade värv, Aasias leina värv. Värviõpetus käsitleb värvide omadusi nagu toon, küllastus ja heledus ning värvide omavahelisi suhteid värviringil. Sõna «värv» võib tähistada ka üldist iseloomu või meeleolu, näiteks «jutustus sai värvi juurde».
Etümoloogia
Liivi keelest või balti algkeelest, suguluses soome sõnaga «väri»
Kasutusnäited
Eesti lipu värvid on sinine, must ja valge.
Ostsin poest punast värvi, et fassaadi üle värvida.
Sügisene loodus mängib erinevate värvide kirevuses.
Kunstnik segab erinevaid värve, et saada õige toon.
Tema jutt andis kogu loo värvi ja elulisuse.