vanasõna
Vanasõna on lühike rahvaluuleline ütlus, mis väljendab üldist elutarkust, kogemust või käitumisnormi ning on põlvest põlve edasi antud. Vanasõnad on traditsioonilised, sageli kujundlikus vormis öeldud tõed, mis annavad nõu või hoiatavad.
Vanasõna on rahvaluule žanr, mis koosneb lühikestest, enamasti ühe lausega väljendatud tarkusekatest ütlustest. Vanasõnad kannavad endas põlvkondade kogemusi, elutarkust ja ühiskondlikke väärtusi ning on suulise pärimuse kaudu edasi antud. Eesti vanasõnad on rikkaliku ja mitmekesise sisuga: need puudutavad igapäevaelu, tööd, inimsuhteid, loodust, kombe ja moraali. Vanasõna eristub muudest žanritest (nt kõnekäändudest või aforismidest) selle poolest, et see on anonüümne, üldlevinud ja traditsiooniliselt rahva suus kujunenud. Eesti keeles on tuntud kümneid tuhandeid vanasõnu, mis on kogutud ja kirja pandud alates 19. sajandist. Tuntumaid eesti vanasõnu on näiteks «Hommikul on tarkust enam kui õhtul», «Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub» või «Enam ei anta kui võetakse». Vanasõnad on tänapäevalgi elav keeleline väljendusviis ja neid kasutatakse nii kõnekeeles kui kirjanduses elukäsituste ja hoiakute edasiandmiseks. Eesti vanasõnade uurimise ja kogumisega on tegelenud paljud folkloristid, kõige tuntumad kogumikud on Jakob Hurda ja Matthias Johann Eiseni tööd.
Kasutusnäited
Vanaema tsiteeris sageli vanasõna «Ära jäta homme tegemata, mida saad täna teha».
Eesti keeles on kümneid tuhandeid vanasõnu, mis kajastavad rahva elutarkust.
Õpetaja kasutas tunnis vanasõna «Kus viga näed laita, seal tule ja aita», et õpilasi julgustada.