vallikraav
Vallikraav on kindlustusrajatise osa, kaitsekraav, mis asub valli kõrval ja mis on kaevatud kindluse kaitsmiseks ründajate eest.
Vallikraav on kindlustusehituses kasutatav sügav kraav, mis kaevati valli äärde või ümber kindluse. Kraavi eesmärk oli raskendada vaenlase pääsu kindluse müüride või valli juurde ning pakkuda täiendavat kaitset. Vallikraavid võisid olla kuivad või veega täidetud (niinimetatud vesikraavid). Eestis on vallikraavid säilinud paljude keskaegsetel linnustel ja kindlustel, näiteks Kuressaare linnuses, Rakvere ordulinnuses ja Tallinna bastionivööndis. Vallikraavid olid osa keerukast kaitsesüsteemist, kuhu kuulusid ka vallid, müürid, tornid ja väravad. Tänapäeval on paljud ajaloolised vallikraavid muinsuskaitse all ja moodustavad osa kultuuripärandist. Mõnikord kasutatakse sõna ülekandeliselt tähistamaks mis tahes süvendi ja kõrgendi kombinatsiooni kaitseehituses või maastikukujunduses.
Etümoloogia
Liitsõna: vall + kraav. Valli ääres või seda ümbritsev kraav.
Kasutusnäited
Kuressaare linnust ümbritseb hästi säilinud vallikraav, mis on täidetud veega.
Keskaegse kindluse vallikraav oli nii lai ja sügav, et ründajatel oli peaaegu võimatu seda ületada.
Tallinna bastionide vallikraavid on tänapäeval osaliselt maetud ja haljastatud.