välis

nimisõna neutraalne igapäev

Välis on eestikeelne sõna, mis tähistab välispinda, välist poolt või väliskeskkonda; sageli kasutatakse liitsõnade esiosana, näiteks välisministeerium, välispoliitika, väliskaubandus.

Välis tähistab esmalt välist poolt, välispinda või väliskeskkonda, mis asub millegi piirist väljas või on suunatud väljapoole. Sõna kasutatakse sagedamini liitsõnade esimese osana (välis-) kui iseseisva sõnana. Välisena võib mõista nii füüsilist väliskeskkonda (välistingimused, välisõhk) kui ka abstraktsemaid väliseid mõjureid või suhteid (välismõjud, välispoliitika). Liitsõnades väljendab välis- sageli seost välisriikide, rahvusvahelise suhtluse või riigipiiridest väljaspool asuvaga, näiteks välisminister, väliskaubandus, välispoliitika. Samuti kasutatakse sõna tähistamaks millegi välist, mitte sisemist aspekti, näiteks väliskest, välisviimistlus, välissein. Argikõnekeeles võib välis viidata ka õues olemisele või välitingimustele, nt «lapsed on välis mängimas» (kuigi sagedamini kasutatakse siinkohal sõnu õues või väljas).

Etümoloogia

Tuleneb sõnast «väli» (lahtine, avatud maa-ala) ja eesliitega -s moodustatud asendiväljendist «väljas», kust on edasi kujunenud liitsõnade eesosa välis-.

Kasutusnäited

Hoone välis vajab värskendamist, siseviimistlus on aga heas korras.
Eesti välispoliitika keskendub Euroopa Liidu ja NATO liitlassuhete tugevdamisele.
Väliskaubanduse maht kasvas möödunud aastal oluliselt.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt