valge
Valge on värv, mis tekib siis, kui aine peegeldab või kiirgab kõiki nähtava valguse lainepikkusi ühtlaselt, või värvuste puudumine; lume, piima ja puhta paberi värv.
1. Valge on värv, mis tekib siis, kui aine peegeldab kõiki nähtava spektri värvilainepikkusi võrdselt või kui kõik põhivärvused (punane, roheline, sinine) on kombineeritud täisvõimsusel. See on heledaim värv, mida inimsilm tajub. Looduses on valge värv iseloomulik lumele, piimale, vahule, paljudele lilledele ja pilvede värvile. Valget kasutatakse laialdaselt disainis, arhitektuuris ja sisekujunduses puhtuse, minimalismi ja valguse rõhutamiseks. 2. Kultuurilises kontekstis on valge paljudes ühiskondades puhtuse, süütuse ja rahu sümbol. Eesti kultuuris ja rahvarõivastes on valge värvil oluline koht - valge särgiga rahvarõivad, valge laualinade traditsioon pidupäevadel. Pulmakleitide traditsiooniline värv lääne kultuuris on samuti valge. 3. Keelelises kasutuses esineb valge paljudes väljendites ja liitsõnades: valgepea (hall juuksepea), valge laev (sõjaväest vabastatud), valge valss (viimane tants), valgete ja punaste vaheline konflikt (kodusõjas Eestis ja mujal), valge krae töötaja (kontoritöötaja). Väljend «valget näitama» tähendab põgenemist või loobumist.
Etümoloogia
Soome-ugri algkeelest, sugulusseos soome keele «valkoinen», karjala keele «valgei» ja teiste läänemeresoome keelte sõnadega. Seotud ka sõnaga «valgus».
Kasutusnäited
Talvel on maastik kaetud valge lumega.
Ta kandis valget pluusi ja tumedat seelikut.
Valge värv peegeldab päikesevalgust ja hoiab ruumi jahedamana.
Vanaema lauas oli alati valge linane laudlina.
Arst kandis valget kitlit.