vahuvein
Vahuvein on kihisev alkohoolne jook, mis on valmistatud viinamarjadest ja mis sisaldab süsihappegaasi, tekitades klaasi valamisel ja joomise ajal iseloomulikud mullid.
Vahuvein on veiniliik, mis sisaldab süsihappegaasi ja mida iseloomustavad iseloomulikud mullid ehk vaht. Süsihappegaas tekib tavaliselt teistkordse kääritamise tulemusena kas pudelis (klassikaline meetod) või suures mahutis (tankimeetod). Vahuveinid jaotatakse suhkrusisalduse järgi mitmesse kategooriasse: brut nature või brut zero (väga kuiv), extra brut, brut (kuiv), extra sec, sec, demi-sec ja doux (magus). Kõige tuntumad vahuveinid on Prantsuse šampanja (champagne), mis on kaitstud päritolunimetusega ja pärineb ainult Champagne'i piirkonnast, Itaalia prosecco ja cava Hispaaniast. Eestis on vahuvein populaarne piduliku joogina, mida pakutakse sageli aastavahetusel, pulmades ja muudel pidulikel sündmustel. Vahuveine valmistatakse erinevatest viinamarjasortest, kusjuures klassikalises Champagne'i piirkonnas kasutatakse peamiselt Chardonnay, Pinot Noir ja Pinot Meunier sorte. Teenimistemperatuur on tavaliselt 6-10 kraadi Celsiuse järgi ning seda serveeritakse spetsiaalsetes kitsastes klaasides (flööt), mis aitavad mullide pikemat säilimist ja aroomi kontsentreerumist.
Etümoloogia
Liitsõna sõnadest «vahu» (millegi vahutaoline, mullitav) ja «vein» (viinamarjadest valmistatud alkohoolne jook)
Kasutusnäited
Aastavahetuse tähistamiseks avasime pudeli head vahuveini.
Pulmalaual oli külalistele pakutud vahuveini ja kanapeed.
Ta tellis restoranis klaasi kuiva vahuveini aperitiiviks.