vahistamine
Vahistamine on politsei või muu ametiasutuse tegevus, millega isik võetakse kahtlustatuna või süüdistatuna kuriteos kinni ja piiratakse tema vabadust. Vahistamine on kriminaalmenetluse sundmeede, mida kohaldatakse põhjendatud kahtluse korral, et isik ei põgeneks, ei varjaks tõendeid ega jätkaks kuritegude toimepanemist.
Vahistamine on õigustermin, mis tähistab isiku vabaduse võtmist politsei, prokuratuuri või kohtu otsusel seoses kahtlustuse või süüdistusega kuriteo toimepanemises. Vahistamine on üks rängimaid kriminaalmenetluse sundmeetmeid, kuna see piirab põhiseaduslikku õigust isikuvabadusele. Vahistamise eelduseks on põhjendatud kahtlus kuriteo toimepanemises ning oht, et isik võib põgeneda, mõjutada tunnistajaid, hävitada tõendeid või jätkata kuritegelikku tegevust. Vahistamise otsustab üldjuhul kohus prokuratuuri taotlusel, kuid politsei võib isiku kinni pidada ka ilma kohtumääruseta kuni 48 tunniks. Vahistatu paigutatakse vahi alla arestimajas või kinnipidamiskohas, kus ta viibib kuni kohtuotsuseni või vahistuse tühistamiseni. Vahistamist tuleb eristada kinnipidamisest, mis on lühiajaline vabaduse võtmine, ning vangistusest, mis on kohtu määratud karistus pärast süüdimõistmist. Eesti kriminaalmenetluses on vahistamine reguleeritud kriminaalmenetluse seadustikus, mis sätestab nii vahistamise alused kui ka vahistatu õigused.
Kasutusnäited
Kohus pikendas kahtlustatava vahistamist veel kahe kuu võrra.
Politsei teostas vahistamise varajastel hommikutundidel kahtlustatava elukohas.
Kaitsja esitas kohtule taotluse vahistamise tühistamiseks ja kautsjoni määramiseks.