vaen
Vaen on tugev, püsiv viha või vaenulikkus kellegi või millegi vastu. Vaen väljendub sügavas antipaatias, vaenulikkuses ja tihti ka soovides teisele kahju teha.
Vaen on intensiivne ja püsiv negatiivne emotsioon, mis väljendub sügava viha, vaenulikkuse ja antipaatiana kellegi või millegi vastu. Vaenust kantakse sageli pikka aega ja see võib olla nii isiklik kui ka gruppide vaheline. Vaen on tugevam ja püsivam kui lihtsalt viha või pahameel – see on sügavalt juurdunud tunne, mis võib kesta aastaid või isegi põlvkondi. Eesti keeles kasutatakse sõna vaen nii igapäevases kõnekeeles kui ka ilukirjanduses, eriti rääkides pikaaegsetest konfliktidest, vendadest, perekondade või rahvaste vahelisest vaenulikkusest. Tüüpilised ütlused nagu «kanda vaenut kellegi vastu» või «olla vaenusuhetes» väljendavad seda püsivat vaenulikku suhtumist. Vaenust võib tekkida mitmesugustel põhjustel: isiklikest solvumistest, ajaloolistest konfliktidest, usulisest või ideoloogilisest vastasseisust. Sõna vaen esineb sageli koos sõnadega nagu «viha», «vaenulikkus», «vaenlane».
Etümoloogia
Sõna pärineb läänemeresoome keeltest, seotud soome keele sõnaga «viha». Algne tähendus seostub võõraks pidamise ja vaenlaseks lugemisega.
Kasutusnäited
Perekondade vaheline vaen kestis juba mitu põlvkonda.
Ta kandis endas sügavat vaenut nende vastu, kes olid teda reetunud.
Vendade vaheline vaen tekkis pärandivaidluse tõttu.