vabastus
Vabastus on seisund, kus keegi või miski vabaneb millestki piiravast, ahistavast või koormavast, või protsess, mille käigus see juhtub.
Vabastus on laialdaselt kasutatav mõiste, millel on mitu olulist tähendust. 1. Üldises mõttes tähendab vabastus vabaks saamist või vabaks tegemist mingist koormusest, kohustusest, piiranguist või ebameeldivast olukorrast. Näiteks võib rääkida vabastusest hirmust, stressist või valulikest mälestustest. 2. Ajaloolis-poliitiline tähendus viitab riigi, piirkonna või rahva vabanemisele võõrvõimust, okupatsioonist või koloniaalvõimust. Eesti ajaloos on oluline koht 1918. aastal toimunud vabastussõjal, mis tõi kaasa riikliku iseseisvuse, samuti 1991. aastal toimunud taasiseseisvumisel, mida võib vaadelda kui vabastust Nõukogude võimust. 3. Õiguslikus kontekstis võib vabastus tähendada kellegi vabaks laskmist vangistusest või aresti alt, samuti vabastamist mingist kohustusest või vastutusest (näiteks maksukohustusest vabastamine). 4. Füüsilises ja praktilises mõttes võib vabastus viidata kellegi päästmisele või vabaks tegemisele (näiteks pantvangi vabastamine). Mõiste kannatab endas sageli positiivset emotsionaalset varjundit, kuna viitab leevendusele, kergendusele või vabaduse saavutamisele.
Etümoloogia
Tuletis sõnast «vaba» liitega -stus, mis moodustab abstraktset tegevust või seisundit väljendavaid nimisõnu.
Kasutusnäited
Eesti vabastus Nõukogude okupatsioonist 1991. aastal oli rahva jaoks ajalooline pöördepunkt.
Paljud inimesed kogevad meditatsiooni kaudu vabastust igapäevasest stressist ja ärevusest.
Kohus otsustas tema vabastuse süüdistusest tõendite puudumise tõttu.