väärteomenetlus
Väärteomenetlus on õiguslik menetlus, mille käigus selgitatakse vähem tõsise õigusrikkumise – väärteo – asjaolusid ja määratakse rikkujale karistus. See on lihtsustatud kohtumenetlus väiksemate rikkumiste käsitlemiseks, mis ei ole nii rasked, et nõuaksid kriminaalmenetlust.
Väärteomenetlus on Eesti õigussüsteemis kasutatav menetlus, millega käsitletakse väärtegusid – kergemaid õigusrikkumisi, mis ei ole piisavalt rasked, et neid käsitleda kuritegudena. Väärtegude hulka kuuluvad näiteks liiklusrikkumised, avaliku korra rikkumised, väiksemad varavastased teod ja haldusõiguse rikkumised. Väärteomenetluse eesmärk on kiire ja tõhus õiguskorra jaluleseadmine ilma koormava kriminaalmenetluseta. Menetlust reguleerib väärteomenetluse seadustik, mis määrab kindlaks menetluse käigu, osapoolte õigused ja kohustused ning karistuste liigid. Väärteomenetluse algatab tavaliselt politseiametnik, piirivalveametnik või mõni muu ametlik kontrollija, kes tuvastas rikkumise. Lihtsamatel juhtudel võib ametnik määrata kohe trahvi (väärteotrahv kuni 1200 eurot), keerulisematel juhtudel menetleb väärteoasja kohus. Menetluse käigus on rikkujal õigus tutvuda materjalidega, esitada tõendeid, kasutada kaitsjat ja vaidlustada otsus. Võrreldes kriminaalmenetlusega on väärteomenetlus oluliselt lihtsam ja kiirem, kuid järgib siiski õigusriigi põhimõtteid, nagu süütuse presumptsioon ja õigus kaitsele. Väärteokaristusteks võivad olla hoiatus, rahatrahv, sundtöö kuni 40 tundi või arestkuni 30 päeva.
Kasutusnäited
Kiiruse ületamise eest algatati minu vastu väärteomenetlus ja määrati 400-eurone trahv.
Väärteomenetlus erineb kriminaalmenetlusest selle poolest, et see on lihtsam ja käsitleb kergemaid rikkumisi.
Kohus vaatas väärteomenetluses läbi liiklusõnnetuse asjaolud ja määras süüdlasele karistuse.