väär
Väär on omadussõna, mis tähendab mittetõest, ebaõiget, eksliku sisuga või võltsitud. Kasutatakse ka eesliitena liitsõnades (nt väärkohtlemine, väärkäitumine).
1. Väär tähendab mittetõest, ebaõiget või ekslikku. Väär on tõe vastand ja kirjeldab väidet, infot või arusaama, mis ei vasta tegelikkusele. Näiteks võib rääkida väärast väitest, väärast informatsioonist või väärast arusaamast. 2. Võltsitud või ebaehtsat kirjeldades tähendab väär seda, et miski on tehtud tõelise asja sarnaseks, kuid ei ole ehtne. Näiteks väär raha (võltsraha), väär dokument või väär allkiri. 3. Eesti keeles kasutatakse sõna «väär» ka eesliitena paljudes liitsõnades, mis väljendavad midagi ebaõiget, lubamatut või kahju tekitavat. Näiteks väärkohtlemine (kellelegi väärt kohtlemine, ebaõiglane või vägivaldne käitumine), väärkäitumine (reeglite või normide rikkumine), väärteotunnistus (ametlik dokument väärteost teatamiseks). Sõna kasutus on väga lai, hõlmates nii igapäevast keelt kui ka õigus- ja ametiterminoloogiat. 4. Väär võib väljendada ka hinnangut moraalsele või eetilisele aspektile - midagi, mis on valesti, ebaõiglaselt või lubamatul viisil tehtud.
Etümoloogia
Pärineb muinassoome sõnast, mis on seotud soome keele sõnaga väärä ja läti keele sõnaga viltus. Tüvi esineb ka teistes läänemeresoome keeltes sarnase tähendusega.
Kasutusnäited
Politsei hoiatas väära informatsiooni levitamise eest sotsiaalmeedias.
Kohus mõistis mehe süüdi väära dokumendi kasutamises.
Laps andis väära vastuse matemaatikaülesandele.
Väär raha avastati turul ostlemise käigus.
Tööandja süüdistati töötajate väärkohtlemises.