ümberehitus
Ümberehitus ehk perestroika oli Nõukogude Liidus 1980. aastate teisel poolel ellu viidud majanduslike ja poliitiliste reformide programm, mille eesmärk oli riigikorra ja majanduse uuendamine.
Ümberehitus on eestikeelne vaste vene sõnale perestroika (пepecтpoйкa), mis tähistas Nõukogude Liidus Mihhail Gorbatšovi juhtimisel 1985. aastal algatatud ulatuslikku reformide programmi. Reformide eesmärk oli nõukogude süsteemi uuendamine, majanduse elavdamine ja ühiskonna demokraatlike aluste tugevdamine. Ümberehituse käigus võeti kasutusele ka glasnost ehk avalikkus, mis tähendas suuremat sõnavabadust ja läbipaistvust. Kuigi ümberehitus oli mõeldud Nõukogude Liidu tugevdamiseks, viis see paradoksaalselt süsteemi destabiliseerumiseni ja lõpuks 1991. aastal Nõukogude Liidu lagunemiseni. Balti riikides, sealhulgas Eestis, avas ümberehituse poliitika uusi võimalusi rahvusliku liikumise ja iseseisvuspüüdluste jaoks. Eesti taasiseseisvumine 1991. aastal oli otseselt seotud ümberehituse käigus tekkinud poliitilise õhustikuga. Tänapäeval kasutatakse terminit ümberehitus peamiselt ajaloolises kontekstis, viitamaks 1980. aastate lõpu sündmustele Nõukogude Liidus.
Etümoloogia
Eestikeelne tõlkevaste vene sõnast perestroika (пepecтpoйкa), mis koosneb eesliitecт пepe- (üle-, ümber-) ja sõnast cтpoйкa (ehitus). Sõna-sõnalt tähendab «ümberehitamine» või «ümberkorraldamine».
Kasutusnäited
Ümberehitus andis eestlastele võimaluse taas rääkida vabalt rahvuslikest küsimustest.
Gorbatšovi algatatud ümberehitus ja glasnost muutsid Nõukogudeühiskonda pöördumatult.
Paljud ajaloolased peavad ümberehitust üheks olulisemaks teguriks, mis viis külma sõja lõpule.