ülalolev

Ülalolev on omadussõna, mis tähistab midagi, mis paikneb füüsiliselt kõrgemal või on tekstis eespool mainitud. Sõna kasutatakse peamiselt kahes tähenduses. 1. Tekstides ja dokumentides viitab ülalolev millelegi, mis on kirjutatud või mainitud eespool, varasemas lõigus või leheküljel. Näiteks: «ülalolev punkt», «ülalolev tabel», «ülalolevast järeldub». See on tavaline viitamisviis ametlikes dokumentides, lepingutes, teadustöödes ja õppematerjalides. 2. Ruumilises tähenduses viitab ülalolev millelegi, mis asub füüsiliselt kõrgemal, üleval või ülalpool. Näiteks: «ülalolev korrus», «ülalolev riiuliplaat». Sõna on liitsõna, mis koosneb määrsõnast «ülal» (üleval, kõrgemal) ja tegusõnast «olema», moodustades omadussõnalise partitsiibi. Ülalolev on osa eesti keele loomulikust sõnamoodustusest ja seda kasutatakse nii kõnekeeles kui ka kirjakeeles, kuigi kirjalikes tekstides on see eriti levinud tänu viitamisvajadusele.