ükspäev
Ükspäev on vananenud sõna, mis tähendab ükskõik millist päeva, ükskõik mis aega või kunagi.
Ükspäev on vanemas eesti keeles kasutusel olnud määrsõna, mis väljendab määramatut aega tulevikus või minevikus. Sõna tähendas 'ükskõik millisel päeval', 'kunagi', 'millalgi' või 'mingil päeval'. Seda kasutati eriti jutuajamises ja kirjanduskeeles, kui räägiti ebamäärasest ajast. Näiteks võis öelda 'ükspäev läheb see töö valmis' tähenduses 'kunagi saab see töö valmis'. Tänapäeva eesti keeles on see sõna peaaegu täielikult kasutuselt väljunud ja selle asemel kasutatakse sõnu 'kunagi', 'kord', 'mingil päeval' või 'ükskord'. Sõna võib kohata vanemas kirjanduses, rahvalauludes või murrakutes. Ükspäev kuulub sama tüüpi määrsõnade hulka nagu 'igapäev' (iga päev, pidevalt) või 'mõnepäev' (mõnel päeval), kus päevasõna on liidetud määrsõnaga.
Etümoloogia
Liitsõna sõnadest 'üks' ja 'päev', väljendades ebamäärast, ükskõik millist päeva.
Kasutusnäited
Ükspäev tuleb ka meie peale parem aeg.
Ta lubas ükspäev külla tulla, aga pole ikka tulnud.
Ükspäev saab see töö tehtud, aga praegu pole aega.