tunnustamine
Tunnustamine on kellegi tegevuse, saavutuste või väärtuse avalik märkamine ja hindamine, samuti ametlik või mitteametlik kinnitus kellegi või millegi staatusest, õigustest või tähtsusest.
Tunnustamine on protsess või tegu, mille käigus väljendatakse kellegi teenete, saavutuste või panuse hindamist ja väärtustamist. See võib olla nii avalik kui ka privaatne, ametlik kui ka mitteametlik. 1. Kõige levinumas tähenduses on tunnustamine kellegi tegevuse või saavutuste avalik väärtustamine ja märkamine. Näiteks annetakse aunimetusi, auhindu, tänukirju või avaldatakse avalikku tänu inimestele, kes on silma paistnud oma töö, loovuse, teadussaavutuste või ühiskondliku panusega. Tunnustamine võib olla riiklik (riiklikud autasud, teenetemärgid), institutsionaalne (töötaja kuu) või isiklik (tänu ja kiitus). 2. Õiguslikus ja diplomaatilises kontekstis tähendab tunnustamine riigi, valitsuse, organisatsiooni või staatuse ametlikku aktsepteerimist. Näiteks riikide vastastikune tunnustamine tähendab, et üks riik aktsepteerib teise riigi suveräänsust ja õiguslikku staatust. Samuti tunnustatakse diplomeid, kvalifikatsioone ja kutseoskusi, et need oleksid kehtivad teises riigis või institutsioonis. 3. Igapäevases suhtluses on tunnustamine ka lihtsalt kellegi märkamine, tema olemasolu või väärtuse kinnitamine. See võib olla nii verbaalne (kiitus, tänu) kui ka mitteverbaalne (pea noogutamine, tunnustav žest). Psühholoogiliselt on tunnustamine oluline inimese enesehinnangule ja motivatsioonile.
Etümoloogia
Tuleneb tegusõnast «tunnustama», mis koosneb sõnadest «tund» (tunnetamine, teadvustamine) ja «tundma» (teadma, märkama).
Kasutusnäited
President andis talle kõrge riikliku tunnustamise pikaajalise teadustöö eest.
Töötajate tunnustamine on oluline osa motivatsioonisüsteemist.
Eesti diplomite tunnustamine välisriikides sõltub rahvusvahelistest kokkulepetest.
Tema panus projekti õnnestumisse jäi kahjuks ilma tunnustamiseta.