toitaine
Toitaine on aine, mida organism vajab toitumise kaudu normaalse kasvu, arengu ja elutähtsate funktsioonide säilitamiseks. Peamised toitained on valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained ja vesi.
Toitaine on keemiline ühend või element, mida elusorganism peab saama toiduga, et tagada oma normaalne toimimine, kasv, areng ja tervise säilimine. Toitained on vajalikud energia tootmiseks, kudede ülesehitamiseks ja parandamiseks ning ainevahetusprotsesside reguleerimiseks. Toitained jagunevad kahte põhirühma: makrotoitained ja mikrotoitained. Makrotoitained on ained, mida organism vajab suurtes kogustes - need on valgud (proteiinid), rasvad (lipiidid) ja süsivesikud (sahhariidid). Valgud on vajalikud kudede ülesehitamiseks ja taastamiseks, ensüümide ja hormoonide tootmiseks. Rasvad toimivad energia allikana, aitavad omastada rasvlahustuvaid vitamiine ja on rakkude struktuuriosad. Süsivesikud on keha peamine energiaallikas. Mikrotoitained on ained, mida vajatakse väikestes kogustes - need on vitamiinid ja mineraalained. Vitamiinid (nagu A-, B-, C-, D-, E- ja K-vitamiin) osalevad paljudes ainevahetusprotsessides ja on vajalikud immuunsüsteemi toimimiseks. Mineraalained (nagu raud, kaltsium, magneesium, tsink) on olulised luustiku tugevuse, vere moodustamise ja närvisüsteemi töö jaoks. Vesi loetakse samuti toitaineks, kuna see on hädavajalik kõigi elutähtsate protsesside toimumiseks. Toitainete puudus või üleküllus võib põhjustada erinevaid terviseprobleeme ja haigusi.
Etümoloogia
Liitsõna: toit + aine. Eesti keeles kujunenud termin, mis kirjeldab toidu koostisosi.
Kasutusnäited
Tasakaalustatud toit peaks sisaldama kõiki vajalikke toitaineid õigetes proportsioonides.
Puu- ja köögiviljad on rikkad vitamiinide ja muude oluliste toitainete poolest.
Toidupakenditel on märgitud toitainete sisaldus 100 grammi kohta.