teisitimõtleja
Teisitimõtleja on inimene, kes väljendab valitseva korra, ideoloogia või ühiskondlike normide vastaseid vaateid, eriti autoritaarsetes ühiskondades, kus selline kriitika on ohtlik või keelatud.
Teisitimõtleja on inimene, kes avaldab kriitilisi või valitseva süsteemi vastaseid seisukohti ning erineb oma vaadetelt ühiskonnas või poliitikas domineerivast ideoloogiast. Mõistet kasutati eriti laialdaselt Nõukogude Liidu ja teiste sotsialistlike riikide kontekstis, kus teisitimõtlejad kritiseerisid kommunistlikku režiimi, nõudsid inimõiguste järgimist ja väljendasid alternatiivseid poliitilist vaateid. Nõukogude ajal olid teisitimõtlejad sageli tagakiusamise, vangistamise või sundasumisele saatmise ohvrid. Tuntud nõukogude teisitimõtlejate hulka kuulusid näiteks Aleksandr Solženitsõn, Andrei Sahharov ja paljud teised dissidendid. Eesti kontekstis oli teisitimõtlemine oluline osa vastupanuliikumisest nõukogude okupatsiooni ajal. Tänapäeval kasutatakse mõistet laiemalt autoritaarsete või totalitaarsete riikide kohta, kus sõnavabadus on piiratud. Demokraatlikes ühiskondades, kus sõnavabadus on tagatud, kasutatakse terminit harvemini, kuna erinevad arvamused on normaalne osa avalikust diskussioonist. Teisitimõtleja erineb tavalisest kriitikust selle poolest, et ta tegutseb keskkonnas, kus tema vaated võivad kaasa tuua tõsiseid tagajärgi.
Etümoloogia
Liitsõna: teisiti + mõtleja. Tõlkelaen vene keelest «инaкoмыcлящий» (inakomõsljašši), mis omakorda koosneb osadest «инaкo» (teisiti) + «мыcлящий» (mõtlev).
Kasutusnäited
Nõukogude ajal said paljud teisitimõtlejad karistuseks vanglakaristuse või saadeti sundasumisele.
Aleksandr Solženitsõn oli üks tuntumaid nõukogude teisitimõtlejaid, kes kirjutas GULAGi süsteemist.
Tänapäeval on teisitimõtlejad paljudes autoritaarsetes riikides endiselt tagakiusamise ohvrid.