teenindussektor
Teenindussektor ehk kolmas sektor on majandusharu, mis hõlmab teenuseid pakkuvaid ettevõtteid ja asutusi, mitte tootmis- ega põllumajandustegevust. Siia kuuluvad näiteks kaubandus, toitlustus, haridus, tervishoid, transport, finantsteenused ja turism.
Teenindussektor on majanduse kolmas peamine haru kahe teise – põllumajanduse (esmane sektor) ja tööstuse (teisene sektor) – kõrval. See hõlmab kõiki majandusharusid, mis pakuvad teenuseid, mitte ei tooda kaupu või tooraineid. Teenindussektorisse kuuluvad näiteks jaemüük ja hulgikaubandus, toitlustus, majutus ja turism, transport ja logistika, side- ja infoteenused, finants- ja kindlustusteenused, kinnisvara, haridus, tervishoid, avalik haldus, kultuur ja meelelahutus ning erinevad äri- ja isikuteenused. Arenenud riikides, sealhulgas Eestis, moodustab teenindussektor valdava osa majandusest – tavaliselt üle 60-70% sisemajanduse koguproduktist ja tööhõivest. See kajastab majanduse arengut, kus ühiskond liigub tootmismajandusest teadmis- ja teeninduspõhise majanduse suunas. Teenindussektori kasv on seotud elatustaseme tõusuga, linnastumisega ja tehnoloogilise arenguga. Teenindussektorit nimetatakse ka tertsiaarsektoriks (ladina keeles «tertiarius» tähendab kolmas). Mõnikord eristatakse veel neljanda sektorina (kvaternaarsektor) teadmismahukaid teenuseid nagu teadusuuringud, infotehnoloogia ja konsultatsioon ning viienda sektorina (kvinaarsektor) kõrgeima taseme otsustamist ja juhtimist.
Kasutusnäited
Eesti majanduses moodustab teenindussektor üle 70% sisemajanduse koguproduktist.
Paljud noored leiavad oma esimese töökoha teenindussektoris, näiteks kaupluses või kohvikus.
Koroonapandeemia mõjutas teenindussektorit eriti tugevasti, eriti toitlustust ja turismi.