süüdistus
Süüdistus on väide või avaldus, milles kedagi süüdistatakse milleski valesti tehtus, kuritegelikus või taunitavas teos. Õiguskeeles on see prokuratuuri või kannatanu poolne väide süüdistatava süü kohta kriminaalasjas.
Süüdistus on väide, avaldus või formaalne tunnistus, milles kedagi süüdistatakse milleski ebaseaduslikus, taunitavas, valesti tehtus või moraalselt lubamatuses. See võib olla nii ametlik juriidiline dokument kui ka igapäevane väide. 1. Õiguskeeles on süüdistus ametlik väide kellegi süü kohta kriminaalasjas. Prokurör esitab süüdistuse riigi nimel või kannatanu võib esitada eraõigusliku süüdistuse. Süüdistuses kirjeldatakse süütegu, aega, kohta ja asjaolusid ning nimetatakse seadusnorme, mida on rikutud. Kohus peab süüdistuse tõesust tõendama ning süüdistatav loetakse süütuks, kuni tema süü on tõendatud. 2. Laiemas tähenduses on süüdistus igasugune väide, et keegi on milleski süüdi, ka väljaspool kohut. Näiteks võib keegi esitada süüdistusi töökaaslase vastu ebaprofessionaalses käitumises või süüdistada poliitikat valeväidete levitamises. Sellised süüdistused ei ole juriidiliselt siduvad, kuid võivad kahjustada maine. Eesti õiguskorras on inimesel õigus end kaitsta valelike süüdistuste eest, sealhulgas nõuda au teotamise eest hüvitist. Süüdistuse esitamisel peavad olema tõendid ja faktid, vastasel juhul võib see olla laimav.
Etümoloogia
Sõna «süüdistus» tuleneb sõnast «süüdi» (süüline, süükoormus) ja liitega -stus, mis moodustab tegusõnast nimisõna (süüdistama → süüdistus).
Kasutusnäited
Prokurör esitas süüdistatavale süüdistuse raskete kehavigastuste tekitamises.
Poliitik lükkas kõik tema vastu esitatud süüdistused kategooriliselt tagasi.
Kohus mõistis süüdistatava õigeks, kuna süüdistust ei suudetud tõendada.