sularaha
Sularaha on füüsiline raha paberist rahatähtede ja metallmüntide kujul, mida saab otse käest kätte anda ja mida kasutatakse otseste maksete tegemiseks ilma pangakontot või elektroonilisi makseviise kasutamata.
Sularaha on raha füüsiline vorm, mis koosneb riigi keskpanga emiteeritud paberist rahatähtedest ja metallmüntidest. Eestis on ametlik sularaha euro, mis koosneb eurotsentidest ja eurotähtedest. Sularaha peamine tunnus on see, et tegemist on käegakatsutava, vahetuks makseks kasutatava maksevahendiga, mida saab otse käest kätte anda ilma vahendajateta. Sularaha kasutamine ei nõua pangakontot, maksekaarte ega elektroonilisi maksesüsteeme, mis teeb selle kättesaadavaks ka neile, kellel pole pangateenuseid. Ajalooliselt on sularaha olnud raha põhivorm tuhandeid aastaid, kuigi tänapäeval on arenenud riikides üha populaarsemad elektroonilised maksed, pangakaardid ja kontaktivabad maksed. Sularaha eeliste hulka kuuluvad anonüümsus (tehinguid ei jälgita), kohene makse sooritamine, universaalne aktsepteerimine ja kasutamise lihtsus. Puudusteks on varguse ja kaotsimineku oht, füüsiline haldamise kulu, võimalus kasutada illegaalsetes tehingutes ning ebamugavus suurte summade käitlemisel. Paljudes riikides, sealhulgas Eestis, on sularahakasutus viimastel aastakümnetel märgatavalt vähenenud digitaalsete makselahenduste kasuks, kuid sularaha jääb siiski oluliseks maksevahendiks eriti väiksemate ostude, taluturutel, eakate seas ja hädaolukordades, kui elektrooniline infrastruktuur ei toimi.
Etümoloogia
Liitsõna: sula (vedel, vaba, käibiv) + raha. Tähendab vabalt käibivat, vahetult kasutatavat raha, erinevalt sidusrahast või kontoraha kirjendustest.
Kasutusnäited
Paljud väikepoed ja kohvikud eelistavad endiselt sularaha makseid, sest kaardimaksete töötlemistasud on neile kulukad.
Pangaautomaadist saab välja võtta sularaha, kui on vaja taskus päris eurosid kaasas kanda.
Taluturul tasuti peaaegu kõik ostud sularahaga, sest müüjatel polnud kaardimaksete võimalust.