suhestumine
Suhestumine on protsess, mille käigus inimene või nähtus seotakse teiste inimeste, nähtuste või asjaoludega ning nende vahel tekivad või muutuvad suhted. Kasutatakse nii sotsioloogias, psühholoogias kui ka igapäevases kõnepruugis.
Suhestumine on protsess, mille käigus luuakse, muudetakse või tajutakse suhteid inimeste, asjade või nähtuste vahel. Sõna tuleneb verbist «suhtestuma» ning viitab dünaamikale, kus miski või keegi asetatakse teatud konteksti või seostatakse millegi muuga. Suhestumist võib mõista mitmel tasandil. 1. Sotsioloogilises ja psühholoogilises tähenduses kirjeldab suhestumine protsessi, kus inimene loob või kujundab suhteid teiste inimeste, gruppide või ühiskonnaga. See hõlmab nii isiklikke kui ka ametlikke suhteid, samuti identiteedi ja kuuluvuse kujunemist. Näiteks räägitakse noorte suhestumisest ühiskonnaga või töötaja suhestumisest organisatsiooni väärtustega. 2. Filosoofilises ja metodoloogilises mõttes viitab suhestumine nähtuste, mõistete või teadmiste omavahelisse seostamisse. See on oluline mõtlemisviis, kus üksikuid elemente ei käsitleta isoleeritult, vaid nende vastastikuste seoste kaudu. 3. Igapäevases kõnepruugis võib suhestumine tähendada lihtsalt orienteerumist või kohanemist uues olukorras, näiteks «ma pean veel uude keskkonda suhestuma». Suhestumine on seega mitmekülgne mõiste, mis rõhutab dünaamilist ja kontekstuaalset iseloomu suhetevõrgustikes.
Etümoloogia
Tuleneb verbist «suhtestuma», mis on tuletatud sõnast «suhe» koos tagasipööratava tegusõnatunnuse -estu- abil. Sõna «suhe» pärineb omakorda baltisaksa keelest.
Kasutusnäited
Noorte suhestumine ühiskonnaga on muutunud sotsiaalmeedia ajastul keerukamaks.
Organisatsiooni edu sõltub suuresti töötajate suhestumisest ettevõtte väärtuste ja eesmärkidega.
Uude kultuuri suhestumine võtab aega ja nõuab avatust ning paindlikkust.