stabiilne

omadussõna neutraalne muu

Stabiilne tähendab püsivat, muutumatut ja tasakaalus olevat seisundit. Stabiilne asi või olukord ei kõigu, ei muutu ega lange kokku.

Stabiilne kirjeldab olukorda, süsteemi, objekti või seisundit, mis püsib muutumatuna, on tasakaalus ja vastupidav välismõjudele. Stabiilsus tähendab, et midagi ei lange kokku, ei muutu järsku ega kaota oma põhiomadusi. Majanduses räägitakse stabiilsest turust või hindadest, kui need ei kõigu järsult. Füüsikas on stabiilne keha, mis püsib tasakaalus ja ei kuku ümber. Psühholoogias viitab stabiilsus emotsionaalsele kindlusele ja tasakaalukusele. Meditsiinis võib rääkida patsiendi stabiilsest seisundist, kui tema terviseolukord ei halvene ega parane järsult, vaid püsib ühtlasel tasemel. Keemias on stabiilne ühend, mis ei laagune kergesti. Poliitilises kontekstis tähendab stabiilsus valitsemise ja ühiskonna püsivust ilma suurte kriisideta.

Etümoloogia

Ladinakeelsest sõnast «stabilis» (kindel, püsiv), mis omakorda tuleneb sõnast «stare» (seisma).

Kasutusnäited

Patsiendi seisund on praegu stabiilne, aga ta vajab jätkuvat jälgimist.
Ettevõtte majanduslik olukord on jäänud stabiilseks hoolimata üldisest majanduslangusest.
Põhjamaade riigid on tuntud stabiilse poliitilise süsteemi poolest.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt