söömine
Söömine on toidu suhu võtmine, närimine ja allaneelamine, mille käigus organism saab vajalikke toitaineid ja energiat.
Söömine on bioloogiline protsess, mille käigus inimene või loom võtab toitu suhu, närib seda hammastega peenestamiseks, segab sülega ning neelab alla. See on üks põhilisi elutoiminguid, mis tagab organismi varustamise toitainete, energia ja elutähtsate ainetega. Söömine on reguleeritud nii füsioloogiliste vajaduste (nälg, toitainete puudus) kui ka psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite (söögiisu, kultuurilised tavad, emotsioonid) poolt. Inimestel on söömisega seotud mitmed kultuurilised praktikad ja tavad: koos söömise traditsioonid, toiduvalmistamise oskused, pühadega seotud eririigid ja söögikord. Tervislik söömine hõlmab tasakaalustatud toitumist, korrapärast söögikorda ja mitmekesist menüüd. Eesti keeles kasutatakse sõna söömine nii konkreetse tegevuse (söök suhu panemine) kui ka üldisema toitumise kohta. Samast sõnatüvest tulenevad ka sõnad söök, sööma, söödav, söögituba ja paljud muud igapäevakeelde kuuluvad väljendid.
Etümoloogia
Tuleneb tegusõnast «sööma», mis on pärit muinassoome sõnatüvest. Seotud soome keele sõnaga syödä ja ungari keele sõnaga enni.
Kasutusnäited
Tervislik söömine ja piisav liikumine on hea enesetunde alus.
Lapsed õpivad lasteaias kultuurse söömise reegleid.
Kiire söömine võib põhjustada seedehäireid.