soojuspump
Soojuspump on seade, mis kannab soojusenergiat madalama temperatuuriga keskkonnast (õhk, maa, vesi) kõrgema temperatuuriga keskkonda, kasutades selleks elektrienergiaт ja jahutustsüklit. Soojuspumpa kasutatakse peamiselt hoonete kütmiseks ja sooja tarbevee tootmiseks, sageli ka jahutamiseks.
Soojuspump on kütte- ja jahutusseade, mis töötab vastupidise jahutustsükli põhimõttel – see võtab soojust külmemast keskkonnast ja kannab selle soojemasse kohta. Kuigi see näib vastuintuitiivne, sisaldab ka külm õhk, maa või vesi piisavalt soojusenergiat, mida saab ära kasutada. Soojuspump kulutab elektrit mitte soojuse tootmiseks, vaid selle transportimiseks, mistõttu ta suudab anda 3-5 korda rohkem soojusenergiat kui kulutab elektrit. Eestis on soojuspumbad muutunud üha populaarsemaks tänu energiatõhususele ja võimalusele vähendada küttekulusid ning süsinikujalajälge. Kõige levinumad on õhk-õhk soojuspumbad (nn split-seadmed), mis võtavad soojust välistõhust ja kannavad selle siseruumi. Samuti kasutatakse õhk-vesi soojuspumpu, mis soojendavad radiaatorite või põrandakütte vett, ning maa- ja vesisoojuspumpu, mis kasutavad soojusallikana pinnast või põhjavett. Soojuspumbad sobivad eriti hästi madala energiaklassiga hoonetesse ja neid toetatakse sageli riiklike toetustega. Suvekuudel saavad paljud soojuspumbad töötada ka vastupidises režiimis, jahutades ruume. Soojuspumpade efektiivsust väljendatakse COP-arvuga (Coefficient of Performance), mis näitab, kui palju soojusenergiat saadakse ühe ühiku elektrienergia kohta.
Kasutusnäited
Paigaldasime majja õhk-vesi soojuspumba, mis vähendas meie küttekulusid poole võrra.
Soojuspump töötab tõhusalt ka miinuskraadidega, kuigi efektiivsus väga madalatel temperatuuridel langeb.
Riik toetab eramute soojuspumpade paigaldamist kuni 30% ulatuses.