siider

nimisõna neutraalne igapäev

Siider on õuntest või pirnidest kääritatud alkohoolne jook, mis sarnaneb õllelega, kuid valmib puuviljadest, mitte teraviljast.

Siider on õuntest (harvem pirnidest) kääritatud kergelt alkohoolne jook, mille alkoholisisaldus jääb tavaliselt vahemikku 4-8%. Valmistamisel presitakse õunad mahlaks, mis seejärel kääritatakse pärmide abil alkoholiks, sarnaselt õlle või veini tootmisele. Siider on eriti populaarne Suurbritannias, Prantsusmaal (Normandia ja Bretagne piirkonnas) ning Hispaanias. Seda serveeritakse tavaliselt külmalt ja see on maitselt magusam ning puuviljaliku iseloomuga kui õlu. Eestis on siider viimase kümnendi jooksul muutunud järjest populaarsemaks, olles eriti hinnatud õlleõhtute ja suveürituste jook. Tuntumaid siidribrände Eestis on Saku Originaal Siider ja Golden Cap, kuid müügil on ka mitmeid rahvusvahelisi maitsetega siidereid (nt kirsiga, vaarikaga). Siidrit valmistavad ka väiksemad kohalikud tootjad, kasutades Eesti õunu. Traditsiooniline siider on kuiv või poolkuiv, kuid kaasaegsed tööstuslikud siidrid on sageli magusama maitse ja madalam alkoholisisaldusega.

Etümoloogia

Inglise keelest cider, mis omakorda pärineb prantsuse keelest cidre. Lõplik allikas on ladina keeles sicera (joovastavad joogid) ja vanakreeka keeles sikera, mis tähendas kääritatud jooke.

Kasutusnäited

Tellisin baaris klaasi külma siidrit.
Eestis on siider muutunud populaarseks alternatiiviks õllele.
Normandia traditsiooniline siider on kuiv ja hapukas.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt