sidekude
Sidekude on kudede tüüp, mis ühendab, toetab ja kaitseb organismi teisi kudesid ja organeid, moodustades keha tugiraamistiku ja täites raku vaheruume.
Sidekude on üks neljast põhilisest kudede tüübist inimese ja loomade organismis. See koosneb rakkudest ja suures koguses rakulisest vahematerjalidest ehk maatriksist, mis sisaldab kiude (kollageeni, elastiini) ja põhiainet. Sidekude täidab organismi tugede all kolme põhifunktsiooni: ühendab ja toetab teisi kudesid ja organeid, kaitseb neid väliste mõjude eest ning osaleb aine vahetusel ja kaitsereaktsioonides. Sidekoe tüüpideks on: lahtine sidekude (täidab organeid ja ümbritseb veresooni), tihe sidekude (kõõlused, sideketendid), rasv- ja luukude, kõhrkude ning veri ja lümf, mida samuti liigitatakse sidekudede hulka. Sidekoe rakud on näiteks fibroblastid, mis toodavad kollageeni, ning rasvarakud. Sidekoe haiguste ja vigastuste hulka kuuluvad näiteks armikoesid põhjustavad kahjustused, sidekoehaigused nagu skleroderma ning kõõluste ja sidemete rebendid.
Etümoloogia
Eestikeelne liitsõna: side (ühendav, sidumise) + kude (bioloogiline kude)
Kasutusnäited
Lahtine sidekude täidab organite vaheruume ja ümbritseb veresooni.
Arsti sõnul oli vigastuse käigus kahjustatud ka sidekude, mitte ainult lihas.
Bioloogiatunnis õppisime, et sidekude on üks neljast põhilisest kudede tüübist.